Teejuht

Lapsepõlves meeldis mulle kõige enam koduaias tule juures istuda. Hiljuti tegi mu naaber aia taga lõket ja minu mälestused said taas elavaks. Õhus leviv lõkkesuits, kollased leegid ja sädemed tumeda taeva taustal – see kõik meenutas suveõhtuid, mil istusime perega lõkke ümber ja grillisime vahukomme. Mäletan isa tuld kohendamas, mispeale leegid korraga kõrgele tõusid ja ümbrust valgustasid. Need lõkkeõhtud seostuvad minu jaoks iisraellaste kõrberännakuga. Jumal andis neile öiseks valgustuseks ja teejuhiks tulesamba. (2Ms 13:21-22) Meie teejuhiks on vaimulikud praktikad. Pärast abikaasa infarkti sattusin otsekui hirmude ja murede kõrbesse, kus kogesin Jumala juhtimist läbi palvete, Pühakirja lugemise ja päeviku pidamise. Need tegevused andsid mulle raskel ajal rahu. Jumala sõna tõotab, et Issand juhatab meid alati (Js 58:11). Iga väljakutse ees võime paluda, et Jumal saadaks oma tõe ja valguse meid juhatama (Ps 43:3).