Tõeline olemus

Lugege 1. Saamueli 16:1-13

Aga Issand ütles Saamuelile: „Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.”

1. Saamueli 16:7
Olime läbinud mootorratastel enam kui 1500 kilomeetrit ja jõudnud ühte Wyomingi linnakesse. Leidsime sobiva motelli ja astusime sisse. Jaheda ilma tõttu olime täisvarustuses, kaasa arvatud pearätid. Meie tolmune ja habetunud välimus tegi registraatori ilmselt ärevaks ning ta küsis ööbimise eest uskumatult kõrget hinda. Kui me hinnapakkumist ehmunud nägudega omavahel arutama hakkasime, kutsuti meid leti juurde tagasi. Seekord oli hind õiglane, kuid lisati juurde, et see kehtib vaid siis, kui me motelli puruks ei peksa. Olime tingimusega nõus ja saime pärast naerda. Inimeste välimus võib vahel hirmu tekitada ja eksiteele viia. Tänane kirjakoht räägib Taavetist, kellest polnud inimeste silmis Koljatile väärilist vastast. Ometi sai Jumal teda kasutada, sest inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames. Küll oleks hea, kui oskaksime näha kaasinimesi läbi Jumala silmade!

Bill McConnell (Kansas, USA)

Palve

Armas Jumal, tänu Sulle, et näed meie südametesse. Anna meile tarkust mitte otsustada inimeste üle üksnes välimuse põhjal. Aamen.

Päeva mõtisklus

Püüan näha ligimesi Jumala silmadega.

Palve tulipunkt

MOTOMEHED

1. Saamueli 16:1-13
1Ja Issand ütles Saamuelile: „Kui kaua sa leinad Sauli? Mina olen ju tema kui Iisraeli kuninga kõrvaldanud. Täida oma sarv õliga ja mine: mina läkitan sind petlemlase Iisai juurde, sest ma olen tema poegadest vaadanud enesele kuninga.”
2Aga Saamuel ütles: „Kuidas ma võin minna? Kui Saul kuuleb, siis ta tapab mu.” Ja Issand vastas: „Võta üks mullikas enesega kaasa ja ütle: Ma tulin Issandale ohverdama.
3Kutsu siis Iisai ohvrile ja mina õpetan sind, mida sa pead tegema; siis võia mulle see, keda ma sulle nimetan!”
4Ja Saamuel tegi, nagu Issand oli öelnud, ja läks Petlemma. Aga linna vanemad tulid värisedes temale vastu ja küsisid: „Kas tuled rahuga?”
5Ja ta vastas: „Rahuga. Ma tulen Issandale ohverdama; pühitsege endid ja tulge koos minuga ohvrile!” Siis ta pühitses Iisaid ja tema poegi ning kutsus nad ohvrile.
6Ja kui nad tulid, siis ta nägi Eliabi ja mõtles: „Küllap on nüüd Issanda ees tema võitu.”
7Aga Issand ütles Saamuelile: „Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii, nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.”
8Siis Iisai kutsus Abinadabi ja laskis ta Saamueli eest mööda minna; aga Saamuel ütles: „Issand ei ole ka teda valinud.”
9Siis Iisai laskis Samma mööda minna, aga Saamuel ütles: „Issand ei ole ka teda valinud.”
10Nõnda laskis Iisai oma seitse poega Saamueli eest mööda minna, aga Saamuel ütles Iisaile: „Issand ei ole neid valinud.”
11Ja Saamuel küsis Iisailt: „Kas poisid on kõik siin?” Ja Iisai vastas: „Noorim on veel järel, aga vaata, ta hoiab lambaid.” Siis ütles Saamuel Iisaile: „Läkita keegi talle järele ja too ta siia, sest me ei istu lauda enne, kui ta siia tuleb!”
12Ja Iisai läkitas mehed ning laskis ta tuua; ta oli punapalgeline, ilusate silmadega ja kauni välimusega. Ja Issand ütles: „Tõuse ja võia teda, sest tema on see!”
13Ja Saamuel võttis õlisarve ja võidis teda ta vendade keskel. Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi. Ja Saamuel tõusis ning läks Raamasse.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.