Pääsemine

Lugege Psalm 91:9-16

„Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!”

Psalm 91:2
Pärast nädalaid kestnud ettevalmistusi olin valmis osalema jalgsimatkal Suures kanjonis. Selle imelise paiga nägemine oli minu unistuse täitumine. Teekonna kahel viimasel päeval ootas meid ees 1,3 km pikkune järsk tõus kanjoni lõunapoolsele servale. Seal hakkas mu jõud üles ütlema. Ma komistasin ja kukkusin, millele järgnes veeremine mäest alla. Kõigist minu eelnevatest teadmistest ja kogemustest polnud mingit abi. Ma ei saanud midagi teha ning sattusin paanikasse. Mind päästis väike põõsas, mis hoo maha võttis. See kogemus aitas mul mõista meie kõigi olukorda, kes me arvame, et oleme kõikvõimsad. Me omandame hariduse, teeme palju tööd ja planeerime oma vanaduspuhkust. Kõik see näib olevat meie endi võimuses. Paraku ei pääse peaaegu keegi meist eluraskustest. Siis selgub, et ilma Kristuseta oleme täiesti abitud. “Sest juba siis, kui me alles nõrgad olime, on Kristus surnud nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid.” (Rm 5:6) Meie tegelik jõud tuleb Jumalalt.

Palve

Armas Issand, tänu Sinu ligiolu eest igal päeval. Aita meid toetuda Sinu jõule oma eluteel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumalas on minu tugevus.

Palve tulipunkt

MATKAJAD

Psalm 91:9-16
9Sest sina, Issand, oled mu varjupaik! Kõigekõrgema oled sina, mu hing, võtnud oma eluasemeks.
10Ei taba õnnetus sind ega lähene häda su telgile.
11Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel.
12Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi.
13Sa astud üle lõvide ja rästikute, noored lõvid ja lohed sa lömastad.
14„Et ta minusse on kiindunud, siis ma päästan tema; ma ülendan tema, sest ta tunneb minu nime.
15Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks.
16Pika eaga ma täidan tema ja annan temale näha oma päästet.”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.