Kaastunne

Lugege 2. Korintlastele 1:3-11

Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim.

Psalm 34:19
Kui arst tegi mulle teatavaks vähidiagnoosi, haarasid mind hirm ja masendus. Mind ootasid ees paljud arstivastuvõtud, uuringud ja keemiaravi. See oli mu elu kõige raskem teekond, kuid ühtlasi ka aeg, mil kogesin pidevalt Jumala ligiolu, mis andis rahu ja tõi viimaks tervenemise. Vastuvõturuumis istudes oli mul võimalus jälgida inimeste nägusid, mis väljendasid tavaliselt muret ja hirmu. Mõistsin neid tundeid ja tahtsin midagi omalt poolt teha, et haigete kannatusi leevendada. Minust sai vabatahtlik autojuht organisatsioonis, mis pakkus vähihaigetele tasuta transporti vastuvõttudele ja raviprotseduuridele. Need sõidud pakkusid võimalust mitmesugusteks vestlusteks. Rääkisime ravist ja igapäevaelust, vahel lihtsalt vaikisime. Kõige olulisem selle teenistuse juures oli võimalus osutada kaastunnet ja jagada Jumala armastuse ja lootuse sõnumit.

Palve

Armastav Jumal, aita meid tähele panna neid, kes meie ümber kannatavad. Aita neid lohutada, nagu Sina oled meid lohutanud. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumala kaastunne räägib minu kaudu.

Palve tulipunkt

ONKOLOOGIAHAIGLATE ÕED

2. Korintlastele 1:3-11
3Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige julgustuse Jumal!
4Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab.
5Sest otsekui meil on küllaga Kristuse kannatusi, nõnda on meil küllaga ka julgustust Kristuse kaudu.
6Kui meid nüüd ahistatakse, siis sünnib see teie julgustamiseks ja päästmiseks; kui meid julgustatakse, siis sünnib seegi teie julgustamiseks; see saab teoks, kui te vapralt talute neidsamu kannatusi, mida meiegi kannatame.
7Ja meie lootus teie peale on kindel, kuna me teame, et nii nagu teil on osa meie kannatustest, nõnda ka meie julgustusest.
8Me ei taha ju, vennad, et teile jääks teadmata, kuidas meid Aasias ahistati: meid koormati üliväga üle meie jõu, nii et me koguni kahtlesime oma ellujäämises.
9Jah, meil oli meie endi arvates surmakäsk juba käes, et me ei loodaks endi, vaid Jumala peale, kes surnud üles äratab.
10Tema päästis meid sellest määratu suurest surmast ja päästab veelgi - tema, kelle peale me loodame. Jah, ta päästab edaspidigi,
11kui ka teie eestpalvetega meile appi tulete, nii et paljud tänaksid meile paljude inimeste eestpalvete tõttu Jumalalt osaks saanud armuanni eest.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.