Usujõud

Lugege Psalm 46:1-7

Ja Issand ise käib su ees, tema on sinuga, tema ei lahku sinust ega jäta sind maha. Ära karda ega kohku!

5. Moosese raamat 31:8
Poisikesena kukkusin kord katkise pudeli otsa ja vigastasin tõsiselt oma põlve. Arst õmbles haava kinni ja mu jalg seoti täiesti liikumatuks. Igal õhtul pidi isa mind trepist üles voodisse kandma ja hommikuti taas alla tooma. Ma pidin haarama isal kaela ümbert kinni, et tal kergem hoida oleks. Alguses kartsin kukkuda, kuid siis harjusin selle korraldusega ära ja järgmised kuus nädalat möödusid märkamatult. Kui ma Kristust veel ei tundnud, olin sageli hirmunud – nagu siis, kui isa mind esmakordselt trepist alla kandis. Olin kurb ja väsinud, sest mul puudus paik, kus rahus hinge tõmmata. Rahu saabus alles siis, kui kuulsin Jumala häält: „Ära karda!“ Ma toetusin temale ja ta on kandnud mind tänase päevani.

Palve

Armastav Jumal, tänu Sulle kandmise ja hoidmise eest. Kui meil on raske, siis Sa julgustad meid, aita meid igas olukorras Sinule toetuda. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal suudab mind alati kanda.

Palve tulipunkt

ISAD JA POJAD

Psalm 46:1-7
1Laulujuhatajale: Korahi laste laul; neidude häälele.
2
Jumal on meie varjupaik ja tugevus,
meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav.
3Sellepärast me ei karda,
kui maa liiguks asemelt
ja mäed kõiguksid merede põhjas.
4Möllaku ja vahutagu tema veed,
värisegu mäed tema ülevusest!
Sela.
5
Jõgi oma harudega rõõmustab Jumala linna
ja Kõigekõrgema pühi elamuid.
6Jumal on tema keskel, ei ta kõigu;
Jumal aitab teda hommiku koites.
7Paganad möllasid, kuningriigid kõikusid.
Kui ta tegi häält, siis vabises maa.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.