Pärand

Lugege 2. Timoteose 1:3-7

Õnnis on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad ta käsud.

Psalm 112:1
Mäletan, kuidas ema võttis meid lapsepõlves vennaga käekõrvale ja viis nn puhtasse tuppa. Ungari talumajades oli see kõige tähtsam ruum, kus tähistati erilisi sündmusi ja võeti vastu külalisi. Ema põlvitas ja palvetas meie pere eest, eriti mures olime haige isa pärast. Ema lõpetas tänutoomisega ning siis esitasime meie oma palved. Selles ruumis kujunes meie usk, seal valdas meid rahu ja rõõm ning ema juhatas meid osadusse Kristusega. Paljude palvete tõttu kulusid põrandavaibale koguni jäljed. Tänases kirjakohas meenutab apostel Paulus siirast usku, mida ema ja vanaema Timoteosele edasi andsid. See on eelkäijate usk, mis õpetab meid palvetama ja Jumalat tänama.

Palve

Armas Jumal, toome Sulle tänu meie südame mõtete, vajaduste ja rõõmude mõistmise eest. Aamen.

Päeva mõtisklus

Millise usu pärandan järglastele?

Palve tulipunkt

UNGARI KRISTLASED

2. Timoteose 1:3-7
3Ma olen tänulik Jumalale, keda ma oma esivanemate viisil puhta südametunnistusega teenin, alatasa meenutades sind oma eestpalvetes ööl ja päeval,
4ning igatsedes sind näha, kui mulle tulevad meelde sinu pisarad, et ma saaksin täis rõõmu,
5mäletades sinu siirast usku, mis esmalt elas sinu vanaemas Loises ja sinu emas Eunikes ja nüüd - selles olen ma veendunud - elab ka sinus.
6Sel põhjusel tuletan ma sulle meelde, et sa taas õhutaksid lõkkele Jumala ande, mis on sinus minu käte pealepanemise kaudu.
7Jumal ei ole meile ju andnud arguse vaimu, vaid väe ja armastuse ja mõistlikkuse vaimu.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.