Eestpalve

Psalm 139 kuulub minu lemmiktekstide hulka Piiblis. Juba lapsena aitas see mind mõista, et minu elul on eriline mõte ja on asju, mida üksnes mina saan teha. Suuremaks kasvades läks see mul meelest ja ma ei pööranud enam nendele asjadele tähelepanu. Ühel päeval poes kassajärjekorras seistes pahandasin ühe inimese peale, kes vahele trügis. Tahtsin juba häält tõsta, aga korraga leidsin end mõttelt: „Ka tema on kardetavalt ja imeliselt loodud!“ Teadsin, et see on tõsi ja see tegi mind alandlikuks. Otsustasin selle kaaskodaniku pärast lihtsalt palvetada. Ma ei tea, kuidas tema päev edasi kulges, kuid minus toimus muutus. Ma ei olnud enam pahane ja tundsin koguni armastust tolle inimese vastu. Olin ühtaegu palvetanud nii tema kui iseenda pärast. Maailm oleks parem paik, kui me palvetaksime enam üksteise eest. Palved muudavad meie mõtteid ja tegusid.