Avatud uks

Lugege Apostlite teod 16:6-15

Aga rahu Jumal ise pühitsegu teid läbinisti ning teie vaim ja hing ja ihu olgu tervikuna hoitud laitmatuna meie Issanda Jeesuse Kristuse tulemiseks! Ustav on see, kes teid kutsub; küll tema teebki seda.

2. Tessalooniklastele 5:23-24
Mind ootas ees konverents Californias. Kui palvetasin reisi kordamineku pärast, tajusin Jumala märguannet, et keegi vajab teekonnal minu kuulutust. Lennukis istus mu kõrvale noor naine, kes oli juba ligi aasta üksinda mööda maailma reisinud. Nüüd oli ta California kaudu tagasi kodumaale Austraaliasse suundumas. Meie vahel tekkis vestlus ja viimaks jõudsime usuasjadeni välja. Ma rääkisin talle oma usust Jeesusesse ja naine oli väga vastuvõtlik. Viimaks ühendasime käed ja palvetasime üheskoos. Pagasit oodates tervitasid teda ka minu reisikaaslased. Enne hüvastijättu julgustasime teda Piiblit lugema ja kodus mõne kogudusega ühinema. Tol päeval mõistsin, et hea sõnum ei pea olema pealetükkiv. Parem on anda Jumalale võimalus südameukse avamiseks.

Palve

Armas Issand, aita meid usaldada Sinu juhtimist, kui püüame jagada head sõnumit kaasinimestega. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jagan oma usku, kui Jumal avab ukse.

Palve tulipunkt

EVANGEELIUMI LEVIK

Apostlite teod 16:6-15
6Ja nemad läksid läbi Früügia- ja Galaatiamaa, sest Püha Vaim oli keelanud neil sõna rääkimast Aasias.
7Kui nad jõudsid Müüsiani, püüdsid nad matkata Bitüüniasse, aga Jeesuse Vaim ei lubanud.
8Nii tulid nad Müüsiast möödudes alla Troasesse.
9Ja Paulus nägi öösel nägemuse: üks makedoonia mees seisis ja palus teda: „Tule meie juurde Makedooniasse ja aita meid!”
10Kui ta oli seda nägemust näinud, püüdsime kohe minna Makedooniasse, olles veendunud, et Issand on meid kutsunud neile evangeeliumi kuulutama.
11Siis me purjetasime Troasest välja ja tulime otseteed Samotraakesse, järgmisel päeval aga Neapolisse
12ja sealt Filippisse, mis on tähtsaim linn tolles Makedoonia osas, Rooma koloonia. Selles linnas me viibisime mõned päevad.
13Ja hingamispäeval me läksime linnaväravast välja jõe äärde, kus me arvasime olevat palvepaiga. Me istusime maha ja rääkisime kokkutulnud naistega.
14Ka üks jumalakartlik naine, Lüüdia nimi, purpurimüüja Tüatiira linnast, kuulas, ning Issand avas tema südame, nii et ta pani tähele, mida Paulus rääkis.
15Aga kui Lüüdia ja ta pere olid ristitud, palus ta meid: „Tulge minu kotta ja jääge sinna, kui te arvate, et ma olen ustav Issandale!” Ja ta käis meile peale.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.