Palvevastus

Veetsime ühe perepuhkuse Lõuna-Dakotas. Sõitsime mööda käänulist mägiteed kaitsealale, kus võib vahel näha mäekülgedel metsikuid eesleid. Olime neist juba mitu päeva rääkinud ja nüüd ootas meie 5-aastane poeg kannatamatult nendega kohtumist. Olime juba üle tunni kaardil märgitud piirkonnas ringi sõitnud, kuid eeslitest polnud mingeid märke. Ütlesin poisile, et ilmselt peame otsingud lõpetama, kuid tagaistmelt kostis: „Armas Jumal, aita isal eeslid üles leida!“ Mida teha? Kuidas öelda väikesele poisile, et Jumal ei pruugi sellisele palvele vastata? Hakkasin vastust sõnastama, kui järsku nägin tosinat eeslit otse meie ees mäejalamil rohtu söömas. Mu poeg hakkas rõõmust kilkama, kuid mina jäin mõttesse. Olin Jumala väge piiranud, aga mu poja palve sai vastuse! Miks me alahindame laste palveid ja imestame, kui Jumal neile vastab?