Jumala au

Lugege 1. korintlastele 12:14-25

Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.

1. korintlastele 12:18
Mõned aastad tagasi käisime abikaasaga Destini rannas Floridas. Ma kasvasin üles Colorados ja polnud varem ookeani lähedalt näinud. Ühel hommikul vaatasin rannas päikesetõusu ja kuulasin meremüha. See oli imeline kogemus. Kui erinev oli ookeani rannik minu kodukandi maastikust! Kas polnud need mõlemad vägeva Jumala imelised kätetööd – nii Colorado mäed kui võimas ookean. Vahel olen võrrelnud oma elu teistega ja küsinud endalt, miks ma pole elus kaugemale jõudnud ja oma andeid paremini kasutanud? Olen mõistnud, et sellised võrdlused röövivad mult tegelikult võimaluse peegeldada Jumala imelisust just sellisena, nagu olen. Meile on antud erinevad ülesanded ja üks pole teisest olulisem. Meri ja mäed on ühtviisi kaunid ja ilmutavad Jumala au. Ka inimestena on meil erinevad anded ja rollid, millega saame tuua au Jumalale.

Jackie Johnson (Colorado, USA)

Palve

Armas Jumal, tänu Sulle imelise maailma eest. Aita meid tuua au Sinu nimele just seal, kus viibime. Aamen.

Päeva mõtisklus

Saan Jumala olemust väljendada omal viisil.

Palve tulipunkt

ET MÕISTAKSIME OMA ANDEID

1. korintlastele 12:14-25
14Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed.
15Kui jalg ütleks: „Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
16Ja kui kõrv ütleks: „Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
17Kui kogu ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kogu ihu oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine?
18Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.
19Kui aga need kõik oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu?
20Nüüd on aga küll palju liikmeid, kuid üks ihu.
21Ent silm ei või öelda käele: „Mul ei ole sind tarvis!” või jälle pea jalgadele: „Mul ei ole teid tarvis!”,
22vaid hoopis vastupidi - need ihuliikmed, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud,
23ja neid, mis meile ihus tunduvad olevat autumad, ümbritseme erilise auga, ning oma näotuile liikmeile anname rohkem nägusust.
24Meie nägusail liikmeil ei ole seda ju tarvis. Kuid Jumal on ihu nõnda seadnud, et ta on andnud puudulikumale rohkem au,
25et ihus ei oleks lõhestumist, vaid et liikmed üksmeelselt muretseksid üksteise eest.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.