Väärtuslik aeg

Lugege Psalm 18:1-19

Ta tõi mu välja lagedale, ta päästis minu, sest tal oli minust hea meel.

Psalm 18:20
Meie lapselapsed kasvavad kiiresti ja me näeme neid üha harvemini. Neil on palju õppimist, tööd ja mitmesuguseid muid kohustusi. Hiljuti külastasime pühapäeva pärastlõunal tütre peret. Tavaliselt tormavad lapsed ringi ja saadavad meile möödaminnes mõne naeratuse, kuid seekord oli lugu teisiti. Nad püsisid paigal ja lülitasid välja koguni oma nutiseadmed. Sellest kujunes imeline üheskoos veedetud aeg. Koduteel mõtlesin Jumalale pühendatud ajale. Vahel on mul sedavõrd kiire, et jõuan vaevalt palvetada, vahel kulub aeg telesaatele või uuele raamatule. Minu eluviis ei jäta palju aega Jumala armastuse kogemiseks. Otsustasin seda muuta ja võtta aega segamatult Jumalaga olemiseks – nagu lapselapsed olid valmis veetma aega koos meiega. Need hetked on muutunud minu jaoks väga oluliseks.

Palve

Armas Jumal, tänu Sulle ligiolu eest ka siis, kui me seda kiirustamises ei märka. Aita mõista rõõmu, mille annab koos Sinuga oldud aeg. Aamen.

Päeva mõtisklus

Leian täna aega Jumala jaoks.

Palve tulipunkt

NOORED TÄISKASVANUD

Psalm 18:1-19
1Laulujuhatajale: Issanda sulase Taaveti laul. Taavet rääkis selle laulu sõnad Issandale sel ajal, kui Issand oli ta päästnud kõigi ta vaenlaste käest ja Sauli käest.
2Siis ta ütles:
„Sind ma armastan südamest,
Issand, mu vägi!
3Issand on mu kalju,
mu mäelinnus ja mu päästja;
mu Jumal on mu kalju,
kus ma pelgupaika otsin,
mu kilp ja abisarv,
mu kõrge varjupaik!
4„Kiidetud olgu Issand!”
nõnda ma hüüan,
ja ma pääsen oma vaenlaste käest.
5
Surma köidikud piirasid mind
ja nurjatuse jõed tegid mulle hirmu.
6Surmavalla köied ümbritsesid mind,
surma võrgud sattusid mu ette.
7Oma kitsikuses ma hüüdsin Issandat
ja kisendasin oma Jumala poole.
Ta kuulis mu häält oma templist
ja mu appihüüd jõudis ta palge ette, ta kõrvu.
8Siis värises ja vabises maa,
mägede alused kõikusid ja põrusid üksteise vastu,
sest ta viha süttis.
9Suits tõusis ta sõõrmeist
ja tuli ta suust oli neelamas,
tulised söed lõõmasid tema seest.
10Ta vajutas taeva ja tuli maha,
ja ta jalge all oli tume pilv.
11Ta sõitis keerubi peal ja lendas
ning ta hõljus tuule tiibadel.
12Ta pani enesele katteks pimeduse,
majaks enda ümber mustavad veed, paksud pilved.
13Kumast lõhkesid pilved ta ees,
sadas rahet ja tuliseid süsi.
14Issand müristas taevast
ja Kõigekõrgem andis kuulda oma häält
rahe ja tuliste sütega.
15Ta heitis oma nooli ja pillutas neid,
lõi kangesti välku, ja pani need sähvima.
16Siis said nähtavaks vete sügavused
ja maailma alused paljastusid
sinu sõitluse läbi, Issand,
sinu sõõrmete tuule puhangust.
17Ta ulatas kõrgusest käe,
ta võttis minu,
ta tõmbas mu välja suurest veest.
18Ta päästis minu
mu tugeva vaenlase käest,
mu vihkajate käest,
sest nad olid vägevamad minust.
19Nad tulid mu kallale
mu õnnetuse päeval,
aga Issand oli mulle toeks.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.