Eestpalved

Kuna kasvasin üles sõjaväelaste peres, viibisin sageli tuhandete kilomeetrite kaugusel oma lemmikpaigast – vanaisa piimafarmist Minnesota osariigis. Üks minu ilusamaid mälestusi lapsepõlvest oli näha vanaisa palvetamas. Kui lehmad said lüpstud, istus vanaisa laua äärde, kus teda ootasid kulunud Piibel ja Päevasõna. Kui lugemine läbi sai, palvetas ta nimepidi kõigi pereliikmete eest. Oli väga liigutav teada, et ta ei unustanud kunagi kellegi nime. Meie pere pidi sageli elukohta vahetama ja vahel tundsin suurt üksindust. Siis mõtlesin vanaisale, kes oma laua ääres igal hommikul minu pärast palvetab. Olen nüüd ise vanaisa ja hoian elus meie perekonna traditsiooni – ma palvetan nimepidi kõigi lähedaste eest. Nii on nad kõik minu lähedal, vaatamata füüsilisele vahemaale. Meid ühendab palve ja Jumala ligiolu.