Õiteaeg

Igal talvel veedan neli kuud Mexico Citys, kus töötan pagulaskeskuses. Maikuus, enne kojusõitu, puhkan tavaliselt nädala Mehhiko edelarannikul. Kevadel hakkab lõppema pooleaastane kuiv periood, kui puud on raagus, maastikud hallid ja maapind kõvaks kuivanud. Sel ajal tahaks küsida, kas Jumal on oma loodu unustanud? Vastuse annab cuachalalate-puu, mille okstele ilmuvad esimesena väikesed valged õied. Siis tean, et peagi algab vihmaperiood ning Mehhiko maastikud mattuvad rohelusse, kuid imetlusväärsel viisil toob see puu esile uue elu just kõige kuivemal ajal. Meid tabab vahel vaimulik põud ja siis on aeg kannatlikult oodata, kuni Jumala armastus meid taas kosutab. Meie tunnetele vaatamata ei jäta tema meid kunagi maha, nagu ta ei unusta Mehhiko loodust õnnistamast. Tema ei lahku sinust ega jäta sind maha!