Võidujooks

Üks 1968. aasta Mehhiko olümpiamängude kangelasi oli John Stephen Akhwari, kes esindas maratonijooksus Tansaaniat. Teda tabas jooksul ebaõnn – kukkumise tagajärjel vigastas ta põlve ja õlga, kuid jätkas jooksu. Kui ta võitjast tund hiljem staadionile jõudis, tahtis press teada, miks ta ometi pooleli ei jätnud. Akhwari vastus kõlas: „Minu kodumaa saatis mind 5000 miili kaugusele võistlema, mitte pooleli jätma. Minu loosungiks on finis coronat opus – lõpp kroonib tööd. Need sõnad on mind alati julgustanud.“ Vastupidavus lõpuni oli ka Pauluse jaoks oluline: „Me kiitleme ka viletsusest, teades, et viletsus toob kannatlikkuse, kannatlikkus läbikatsutuse, läbikatsutus lootuse.“ (Rm 5:3-4) Ta võtab oma elu kokku sõnadega: „Nüüd on mulle valmis pandud õiguse pärg, mille Issand, õiglane kohtunik, oma päeval mulle annab.“ (2Tm 4:8). Me ei pea end võrdlema maratonijooksjate ja apostel Paulusega, kuid meile on oluline kuulda kord Issanda sõnu: „Tubli, sa hea ja ustav sulane!“ (Mt 25:21)