Lapseusk

Olen püüdnud elule tagasi vaadates meenutada, milline oli minu usk, kui ma 17-aastaselt Kristust järgida otsustasin. Seoses õpetamisega kristlikus koolis olen hakanud laste usku paremini mõistma, samuti seda, mida ütleb Jeesus Matteuse evangeeliumis. Kui ma lastega palvetan, siis kuulen tavaliselt eestpalveid teiste inimeste või olendite vajaduste pärast. Näiteks palvetas hiljuti üks poiss oma koera pärast, keda kimbutasid kirbud. Laste palved on kantud kindlast usust. Nad ei otsi õigeid sõnu ega püüa olla poliitiliselt korreksed. Nende siirus ja konkreetsus teevad mind vahel lausa kadedaks. Kahjuks olen märganud, et täiskasvanuna varjutab mu palveid sageli mure tuleviku pärast, mis paneb mind palvetama eelkõige enese vajaduste pärast. Vahel on õpetlik vaadata lapsi ja mõelda sellele, milline oli meie endi usk lapsepõlves.