Jumala kõne

Lugege 1. Kuningate 19:6-18

Aga Issandat ei olnud tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Issandat ei olnud maavärisemises. Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules. Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin.

1. Kuningate 19:11-12
Hiljuti avanes mul võimalus jälgida paadiga järvel olles päikeseloojangut. Minu taga värvus taevas purpurseks, minu ees oli see oranž ja kollane. Järv oli peegelsile ja minu ümber olid üksnes loodushääled. Vaatepilt oli lummav ja ma tajusin vaikuses Jumala lähedust. Ta oleks nagu sosistanud: „Usalda mind!“ Sel hetkel unustasin kõik oma probleemid ja lihtsalt istusin Jumala ligiolus. Mulle meenus kirjeldus Eelija kohtumisest Jumalaga (1Km 19). Prohvet ei leidnud Issandat loodusjõududes – tuules, maavärinas ja tules. Kohtumine leidis aset vaikses sahinas. Me kaldume otsima Jumalat suurtest asjadest, kuid sageli leiame ta sealt, kus on vaid siirad mõtted ja alandlik süda. Jumala ligiolu kogemine on suurimaid õnnistusi.

Palve

Armas Issand, õpeta meid olema vaiksed ja alandlikud Sinu ligiolus. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kas kuulen alati Jumala häält?

Palve tulipunkt

LOODUSKAITSJAD

1. Kuningate 19:6-18
6Ja kui ta vaatas, ennäe, siis oli ta peatsis üks kuumadel kividel küpsetatud kook ja kruus vett. Ta sõi ja jõi ning heitis jälle magama.
7Aga Issanda ingel tuli veel teist korda ja puudutas teda ning ütles: „Tõuse üles, söö, sest sul on veel pikk tee ees!”
8Siis ta tõusis, sõi ja jõi ning käis selle söömise rammuga nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd kuni Jumala mäeni, Hoorebini.
9Seal läks ta ühte koopasse ja ööbis seal. Ja vaata, temale tuli Issanda sõna, kes küsis temalt: „Mis sa siin teed, Eelija?”
10Ja ta vastas: „Ma olen tõsiselt ägestunud Issanda, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.”
11Siis ta ütles: „Mine välja ja seisa mäe peal Issanda ees!” Ja vaata, Issand läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Issanda ees. Aga Issandat ei olnud tuules. Ja tuule järel tuli maavärisemine, aga Issandat ei olnud maavärisemises.
12Ja maavärisemise järel tuli tuli, aga Issandat ei olnud tules. Ja tule järel tuli vaikne, tasane sahin.
13Kui Eelija seda kuulis, siis ta kattis oma näo kuuega ja läks välja ning seisis koopasuus. Ja vaata, temale kostis üks hääl, kes küsis: „Mis sa siin teed, Eelija?”
14Ta vastas: „Ma olen tõsiselt ägestunud Issanda, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.”
15Ja Issand ütles temale: „Mine tagasi oma tuldud teed Damaskuse kõrbe! Mine ja võia Hasael Süüria kuningaks!
16Jehu, Nimsi poeg, aga võia Iisraeli kuningaks ja Eliisa, Saafati poeg Aabel-Meholast, võia enda asemel prohvetiks!
17Ja olgu nõnda: kes pääseb Hasaeli mõõga eest, selle surmab Jehu, ja kes pääseb Jehu mõõga eest, selle surmab Eliisa!
18Aga ma jätan Iisraelis üle seitse tuhat: kõik põlved, mis ei ole nõtkunud Baali ees, ja kõik suud, mis ei ole teda suudelnud.”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.