Looduse ilu

Mind olid tabanud järjest mitmed kaotused, mu elus valitses kurbus ja päevad näisid hallid. Sel ajal sai mulle harjumuseks varahommikuti tagaukse ees istuda ja päikesetõusu oodata. Jumala loomingu ilu nägemine andis mulle hingerahu ja aitas uueks päevaks jõudu koguda. Kui päikesekiired läbi hiigelsuure kasevõra tungisid, käis sageli läbi aia tuuleiil. Seejärel hakkasid linnud laulma. Tavaliselt oli kohal kaelus-turteltuvi, kelle häälitsus kõlas nagu ülistuslaul. Hommikune taevas oli alati erinevat värvi. Vahel ujusid sinisel taustal valged kohevad pilved, vahel oli taevas roosa või oranž. Alati pakkus see rahustavat vaatepilti ja aitas mu meeleolu tõsta. Jumal hoolib meie kurbusest ja leiab vahel ootamatuid võimalusi meie lohutamiseks. Avatud meel saab kinnitatud ka Jumala loomingu ilu läbi.