Palvekeel

Ülikooli ajal elasin välisüliõpilaste ühiselamus, mis andis erakordse võimaluse kohtuda erinevate inimestega ja õppida tundma nende kultuuri. Üks minu toakaaslane õpetas mulle midagi väga hinnalist – palvekeelt. Minu parimaks sõbraks sai Magguy, kes oli pärit Kongost. Ta oli väga rõõmsameelne, oskas rääkida viit keelt ja armastas Jeesust. Tema inglise keel jättis siiski soovida ja ma otsustasin teda järele aidata. Hakkasime iga päev üheskoos inglise keeles Päevasõna lugema. Magguy luges valjusti kirjakoha ja mõtiskluse, mispeale mina esitasin talle küsimusi loetu kohta. Viimaks palvetasime üheskoos – Magguy omas keeles ja mina inglise keeles. Ka minul avanes võimalus midagi õppida. Selleks oli Jumala palvekeel, mis võib olla vaikne, emotsionaalne, mõtlik, igatsev, rõõmustav, kurvastav ja lihtsalt tänulik. Kõike seda kogesin koos Magguyga palvetades.