Lillepeenar

Lugege Ülemlaul 2:10-13

Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud. Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed.

Jesaja 43:18-19
Ühel kevadpäeval aastaid tagasi otsustasin minna kirikusse, et seal Jumalaga kahekesi olla. Parklast väljudes möödusin lillepeenrast, mis oli umbrohtu kasvanud. See vaatepilt mõjus häirivalt. Ma ise olin kirikus väga aktiivne, kuid keegi teine oli siin ilmselt oma töö tegemata jätnud. Läksin pahasena kirikusse ja oleksin peaaegu unustanud oma käigu eesmärgi. Palvetasin siiski natuke altari ees ning väljudes märkasin umbrohu asemel hoopis õitsema hakanud kauneid kannikesi. Kui sageli jätame kahe silma vahele Jumala töö? Meil on lihtne anda maad murele ja pahameelele, kuid Jeesus sarnaneb kevadele. Nagu päike annab elu lilledele ja puudele, toob suhe Jeesusega meis esile uue elu. Kui tema meid õnnistab, muutub ka maailm meie ümber kaunimaks.

Palve

Armas Issand, ava me silmad ja südamed kõigele uuele, mida kogeme koos Sinuga käies. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal aitab näha elu paremat külge.

Palve tulipunkt

AEDNIKUD

Ülemlaul 2:10-13
10Mu kallim räägib ja ütleb mulle:
„Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!”
11Sest vaata, talv on möödunud,
vihm on läinud oma teed,
12maa peal on näha õiekesi,
lauluaeg on tulnud
ja meie maal on kuulda
turteltuvi häält.
13Viigipuu küpsetab oma marju,
viinapuud õitsevad ja lõhnavad.
Tõuse, mu kullake, mu iludus, ja tule!

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.