Isiklik usk

Keskkooli viimases klassis otsustas üks mu kaaslane alustada koolis iganädalasi piiblitunde. Ta kutsus kõiki osalema, aga mina tundsin end ebakindlalt. Mu parimad sõbrad olid kristlased, kuid minul puudus isiklik usk. Otsustasin siiski koos sõpradega osaleda, et religioonis selgust saada. Tundsin end alguses halvasti, kuid siis hakati ülistuslaulu laulma ja mind haaras tunne, millist ma polnud varem kogenud. Hakkasin hoolega Piiblit õppima ja ka õhtuti palvetama. Igatsesin jumala lähedust ning minu uued suhted avasid mulle viimaks tee kristlikku ülikooli. Nüüd olen kindel, et võin oma elu Jumala kätesse usaldada – tema on minuga nii heal kui halvad ajal.