Küsimused

Lugege Roomlastele 8:35-39

Jumal on meie varjupaik ja tugevus, meie abimees kitsikuses ja kergesti leitav.

Psalm 46:1
Ma töötasin Sandy Hooki koolis, kuhu tungis 2012. aasta 14. detsembril mõrvar, kes tappis 20 last ja kuus täiskasvanut. Mina jäin ellu, kuid nägin vaatepilti, mida keegi ei tohiks elu jooksul näha. Kirikus küsisid koguduseliikmed, mida nad saaksid minu heaks teha. Arvasin, et nad võiksid minu eest palvetada. Vajasin vastuseid: Kuidas sai Jumal lubada midagi sellist? Miks säästeti mind, kes ma olen juba 60-aastane? Minu usk pandi tõsiselt proovile. Aasta hiljem osalesime abikaasaga koolis korraldatud arutelul, mille teemaks oli Jumala tahte mõistmine. See aitas mul selgust saada, et tegemist polnud Jumala tahtel toimunuga. Armastav Jumal on meile andnud vaba tahte ja paraku annab see sageli võimaluse patule. Ma ei süüdista enam Jumalat, sest tol päeval külastas meid tegelikult kurjus ise kõige ehedamal kujul. Ma olen sellest traumast üle saanud pereliikmete, sõprade ja Jumala abiga, kes kinnitab meid kõige hullemal ajal. Meie elu pole kunagi iseenesestmõistetav.

Palve

Armas Jumal, aita meid olla parem ligimene üksteisele. Ümbritse meid oma armastusega. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal ei jäta meid maha ka kõige süngemal tunnil.

Palve tulipunkt

RELVAVÄGIVALLA OHVRID

Roomlastele 8:35-39
35Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus või ahistus või tagakiusamine või nälg või alastiolek või hädaoht või mõõk?
36Nagu on kirjutatud:
„Sinu pärast surmatakse meid kogu päeva,
meid koheldakse nagu tapalambaid.”
37Kuid selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud.
38Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed,
39ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.