Jumala looming

Lugege Psalm 139:7-18

Ma tänan sind, et olen nii kardetavalt imeliselt loodud. Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.

Psalm 139:14
Olen aastaid muretsenud oma välimuse pärast. Kui võrdlesin teismelisena end teiste tüdrukutega, siis sattusin masendusse. Ma tundusin endale sedavõrd inetuna, et kaotasin elutahte. 2018. aasta suvel plaanisin koguni enesetappu. Minu mõtetes käis äge võitlus: üks hääl teatas, et mu elu on täiesti väärtusetu, kuid teine tuletas meelde vanemate armastust ja seda, et iga elu on antud kindlal eesmärgil. Mõistsin, et see teine hääl kuulus Jumalale, kes polnud mind kunagi maha jätnud. Psalm 139 tuletab meelde, et me oleme imeliselt loodud Jumala poolt, kes armastab meid tingimusteta. Ülemlaul julgustab omakorda: “Sa oled täiuslikult ilus, mu kullake, ja sul pole ühtegi viga!“ (Ül 4:7) Igaüks meist on täiuslik Looja silmis. Kui lõpetame enda võrdlemise teistega, siis mõistame oma tõelist väärtust. Me oleme Jumala lapsed, me oleme kardetavalt imeliselt loodud.

Palve

Armas Jumal, õpeta meid väärtustama iseennast, et võiksime enda võrdlemise asemel teistega käia Jumala lastena kindlameelset oma teed. Aamen.

Päeva mõtisklus

Olen Jumala meistriteos.

Palve tulipunkt

ENESETAPULE MÕTLEVAD INIMESED

Psalm 139:7-18
7
Kuhu ma võiksin minna su Vaimu eest?
Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?
8Kui ma astuksin taevasse,
siis oled sina seal;
kui ma teeksin endale aseme surmavalda,
vaata, sina oled seal!
9Kui ma võtaksin koidutiivad
ja asuksin elama viimse mere äärde,
10siis sealgi su käsi juhataks mind
ja su parem käsi haaraks minust kinni.
11
Ja kui ma ütleksin:
„Katku mind pimedus
ja valgus mu ümber saagu ööks!”,
12siis pimedus ei oleks pime sinu ees,
vaid öö oleks nagu päev,
pimedus oleks otsekui valgus.
13
Sest sina valmistasid mu neerud
ja kudusid mind mu ema ihus.
14Ma tänan sind, et olen
nii kardetavalt imeliselt loodud.
Imelised on sinu teod,
seda tunneb mu hing hästi.
15Mu luud ei olnud varjul sinu eest,
kui mind salajas loodi,
kui mind maa sügavuses imeliseks kooti.
16Su silmad nägid mind juba mu eos
ja su raamatusse kirjutati kõik päevad,
mis olid määratud,
ehk küll ühtainustki neist
ei olnud olemas.
17Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal!
Kui väga suur on nende arv!
18Kui ma hakkaksin neid ära lugema,
oleks neid rohkem kui liiva.
Kui ma ärkan,
olen ma alles sinu juures.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.