Ülistus

Ülikoolilinnaku vaimuliku teenistuse juhina töötasin koos üliõpilastest koosneva ülistusgrupiga. Nende noorte pühendumine ja valmisolek usku jagada oli väga julgustav. Me kohtusime kord kuus laupäeval ja tegime järgmiseks kuuks plaane. Alustasime koosolekuid ülistamisega, mis venis vahel väga pikaks. Vahel tundus mulle, et peaksime kasutama aega paremini, näiteks planeerimiseks ja koolitusteks. Mõne kuu möödudes minu seisukoht muutus. Muusika kõnetas mind üha enam, isegi rohkem kui jutlused ja piiblitunnid. See ei tundunud enam formaalsusena, vaid jumalateenistuse tähendusrikka osana. Jumal avas mu südame ja täitis armastusega, mida ma polnud varem kogenud. Mistahes vaimulikku muusikat kuulates meenub mulle tänane kirjakoht, mis õpetab meid Jumalale laulma ja mängima. Vaatamata oma muusikalise ande piiratusele olen alati valmis Issandale häälekalt tänu tooma.