Jumala lähedus

Umbes 20 aastat tagasi põdesin pikalt haigust, mis minu elu tõsiselt piiras. Veetsin palju aega voodis või tugitoolis ja vajusin sügavasse depressiooni. Ühel laupäeva hommikul ütlesin oma naisele: „Jumal on mind maha jätnud. Minu mõistus tõrgub sellele küll vastu, kuid tunded näivad olevat liiga veenvad.“ Abikaasa kuulas mind kannatlikult ja soovitas mul helistada oma parimale sõbrale. Tegingi nii ja muusikust sõber jutustas mulle õhinal, kuidas ta oli hommikul rannal jalutanud ja saanud inspiratsiooni oma uuele laulule. Seejärel hakkas ta mulle laulma: „Olen alati Su juures, Sinu valvel silma all. Olen alati Su juures, ka siis kui mu tunded valetavad.“ See oli väga julgustav vestlus. Rääkisin sõbrale oma kahtlustest ja ta kinnitas mulle, et selles ongi nähtavaks saanud Jumala armastus – hommikul, mil mina vestlesin oma abikaasaga, andis Issand mu sõbrale uue laulu, mis mind julgustas. Mõistsin, et olin alati viibinud Issanda läheduses.