Ootused

Kui ma kasutan sõna „usaldus“, siis pean tavaliselt silmas seda, et keegi täidab oma lubaduse, teeb oma tööd hästi, maksab tagasi võla jne. Midagi taolist olen silmas pidanud ka oma palvetega – et Jumal hoiab ära õnnetuse, tervendab mu lähedase vms. Üks minu sõber sattus raskustesse ja ma palusin, et Jumal olukorra lahendaks. Arvasin, et mu palve väljendab usaldust, kuid korraga arvasin kuulvat häält, mis ütles: „Jumalat usaldada ei tähenda kindlust, et ta täidab kõik sinu ootused. Vastupidi, see tähendab oma ootuste kõrvale jätmist ja Jumala täielikku usaldamist.“ See mõte oli ühtaegu hirmutav ja vabastav. Tänases kirjakohas palub Taavet, et Issand annaks talle teada õige tee. Ta usaldas oma elu täielikult Jumala kätte ja seda peaksime ka meie tegema.