Identiteet

Lugege 1. Johannese 3:1-3

Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust”, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse.

1. Peetruse 2:9
Minu kolmeaastane Henrik oli pahane, sest keegi oli teda kirikus kutsunud “armsaks põnniks”. Tema nimi oli ju ometi Henrik! Suutsin vaevu naeru tagasi hoida ja püüdsin talle seletada, mida tähendab hellitusnimi. Henrik oli oma nime üle väga uhke ja ootas, et kõik teda sellega kutsuksid. Kas me mäletame alati oma õiget nime? Elus saadavad meid mitmesugused hinnangud nii enese kui teiste poolt. Kas oleme küllalt targad, tugevad ja kenad või hoopis nõrgad luuserid? Jumal annab sellele küsimusele vastuse: me oleme õnnistatud, edukad, armastatud ja väärtuslikud. Tänane kirjakoht nimetab meid koguni kuninglikuks preesterkonnaks ja pühaks rahvaks. (1Pt 2:9) Püüdkem siis Hendriku eeskujul oma tõelist olemust Kristuses hinnata ja seda julgelt välja elada.

Palve

Taevane Isa, aita meid mitte unustada oma päritolu ja kuulutada Sinu tõdesid, toetudes sellele, kes oleme Kristuses. Aamen.

Päeva mõtisklus

Mulle annab jõudu teadmine, et olen Kristuses.

Palve tulipunkt

MEIE KRISTLIK IDENTITEET

1. Johannese 3:1-3
1Vaadake, kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja need me olemegi. Maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne teda.
2Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed, ja veel ei ole saanud avalikuks, kes me ükskord oleme. Me teame, et kui tema saab avalikuks, siis me oleme tema sarnased, sest siis me näeme teda, nii nagu ta on.
3Igaüks, kellel on selline lootus tema peale, puhastab ennast, just nagu tema on puhas.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.