Advendiaja esimene pühapäev

Lugege Psalm 143:7-10

Issand, sinu Jumal, on su keskel, kangelane, kes aitab. Ta rõõmustab sinu pärast väga, ta uuendab oma armastust sinuga, ta tunneb hõisates sinust rõõmu.

Sefanja 3:17
Ma armastan väga jõuluaega ja hakkan seda juba varakult ootama. Ometi kogesin aastaid tagasi teistsuguseid pühi. Suhe inimesega, kellega valmistusin abielluma, lagunes sügisel koost ja ma kaotasin elus sihi. Sõitsin pühadeks koju isa juurde, kes oli selleks ajaks juba leseks jäänud. Ühel sombusel detsembripäeval vaatasin köögiaknast välja ja mind valdas kurbus. Siis rändas mu pilk seinal rippuvale kalendrile ja ma märkasin isa kirjutatud märkust minu saabumispäeva juures: “Lisa tuleb koju! Rõõm, rõõm!” Korraga tajusin armastuse puudutust. Miks peaksin kurvastama, kui mu kohalolu isa sedavõrd rõõmustab? Tegelikult teadsin, et mul on ka taevane Isa, kes mind armastab ja minu olemasolu üle rõõmustab. See armastus on kandnud mind läbi paljudest raskustest ja teeb seda ka tulevikus. Jumal on ustav.

Palve

Armuline Issand, tänu Sinu armastuse eest, mis on meie elu ankruks. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal rõõmustab minu üle, sest olen tema laps.

Palve tulipunkt

HÜLJATUD INIMESED

Psalm 143:7-10
7Vasta mulle peatselt, Issand! Mu vaim on lõppemas! Ära pane oma palet mu eest varjule, et ma ei saaks nende sarnaseks, kes lähevad alla hauda!
8Anna mulle vara kuulda oma heldust, sest ma loodan sinu peale! Anna mulle teada tee, mida pean käima, sest sinu poole ma tõstan oma hinge!
9Kisu mind ära, Issand, mu vaenlaste käest; sinu kaitse alla ma kipun!
10Õpeta mind tegema sinu meelt mööda, sest sina oled mu Jumal! Sinu hea Vaim juhatagu mind tasasel maal!

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.