Üksmeel

Lugege 1. korintlastele 12:12-26

Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus.

1. Korintlastele 12:12
Kord käisin koos abikaasaga ehituspoes materjale ostmas ja nägin seal palju erinevaid kaupu, mida hoonete rajamiseks kasutatakse. Sain aimu sellest, kui palju materjale ja tööriistu on vaja, et maja valmis saaks. Liiv, tsement, tellised, naelad ja värvid ei tekita iseenesest veel hoonet. Lisaks vahenditele on heaks tulemuseks vaja veel vilunud ehitajaid, kelle käte läbi maja kerkib. Samuti näib, et üksikul kristlasel on raske oma eesmärke saavutada. Kuid kui ühineme usukaaslastega, saab meie eesmärk selgemaks. Kristlased vajavad üksteist. Keegi juhatab jumalateenistust, keegi teeb muusikat, keegi jagab Jumala sõna ja nii edasi. See imeline ühtsus teeb meid tugevaks. On ilus, kui kristlased ehitavad üksteist üles ja teevad Jumalat teenides koostööd.

Palve

Hea Jumal, tänan Sind kristliku osaduse eest. Aita meil üksteist üles ehitada ja leida oma usukogukondades ühtsus. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumalat on hea teenida üksmeelses kogukonnas.

Palve tulipunkt

ÜKSMEEL MINU KOGUDUSES

1. korintlastele 12:12-26
12Sest nii nagu ihu on üks tervik ja sel on palju liikmeid, aga kõik selle ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus.
13Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ning me kõik oleme joodetud ühe Vaimuga.
14Sest ihu ei ole üks liige, vaid paljud liikmed.
15Kui jalg ütleks: „Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
16Ja kui kõrv ütleks: „Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse”, kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?
17Kui kogu ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kogu ihu oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine?
18Aga nüüd on Jumal seadnud iga üksiku liikme ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.
19Kui aga need kõik oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu?
20Nüüd on aga küll palju liikmeid, kuid üks ihu.
21Ent silm ei või öelda käele: „Mul ei ole sind tarvis!” või jälle pea jalgadele: „Mul ei ole teid tarvis!”,
22vaid hoopis vastupidi - need ihuliikmed, mis tunduvad olevat nõrgemad, on tingimata vajalikud,
23ja neid, mis meile ihus tunduvad olevat autumad, ümbritseme erilise auga, ning oma näotuile liikmeile anname rohkem nägusust.
24Meie nägusail liikmeil ei ole seda ju tarvis. Kuid Jumal on ihu nõnda seadnud, et ta on andnud puudulikumale rohkem au,
25et ihus ei oleks lõhestumist, vaid et liikmed üksmeelselt muretseksid üksteise eest.
26Ja kui üks liige kannatab, siis kannatavad koos temaga kõik liikmed, ja kui ühte liiget austatakse, siis rõõmustavad sellest ühtlasi kõik liikmed.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.