Jumala ustavus

Mõned kuud pärast kolledži lõpetamist tekkisid mu kaelale mõned kühmud. Olin olnud haige ja eeldasin, et põhjuseks on lümfisõlmede turse, mis on üsna tavaline. Kuid ühel päeval ärkasin kõrge palavikuga ja isa viis mu haiglasse. Pärast päevi kestnud ootamist ja palvetamist sain 24-aastaselt vähidiagnoosi. Minu usk lõi kõikuma ja ma tundsin, et vajun pimedusse. Masendusele vaatamata läksin igal pühapäeval kirikusse, põlvitasin altari ette ja hüüdsin Jumala poole. Mida rohkem ma kuulasin jutlusi ja osalesin piiblitundides ja kodugruppides, seda enam hakkasin nägema Jumala kohalolu ja leidsin tema sõnadele tähenduse. Jumalat on lihtne usaldada, kui kõik läheb hästi. Aga kui juhtub midagi hirmsat, on meil kalduvus Jumalale selg pöörata. Lein ja valu ajavad meid segadusse ning me ei näe enam Jumala suunavat valgust. Jumalast eemaldumise asemel peaksime seda valgust otsima, sest just pimedatel aegadel on seda lihtsam märgata.