Puhkus

Lugege Markuse 6:30-34

Kui raud on nüri ja tera ei ihuta, siis tuleb jõudu pingutada; aga tulemuseks on tarkus tarvilik.

Koguja 10:10
Töötasin ligi kolmkümmend aastat kohalikus ülikoolis õppejõu ja osakonnajuhatajana. Nagu enamiku pedagoogide puhul, ei lõppenud minu töö ka siis, kui ma õhtul koju läksin. Kuigi abikaasa julgustas mind enam puhkama ja endale aega võtma, töötasin sageli hilisööni, et järgmiseks päevaks valmistuda. Siis diagnoositi mul rinnavähk ja puhkusest polnud enam pääsu. Et oleks piisavalt jõudu õpetamiseks ja kolleegidega suhtlemiseks, vajasin üha enam aega puhkuseks ja vahelduseks. Muu hulgas hakkasin ka Pühakirja lugema ja palvetama. Leidsin, et igapäevane Jumala ligiolus puhkamine annab jõudu nii ihule, hingele kui vaimule, et suudaksin järgmistele väljakutsetele vastu astuda. Ma kujutan ette, et minu olukord sarnanes sellega, mida kogesid apostlid, kui Jeesus kutsus nad pärast reisilt naasmist puhkama. Sageli ei pea me sellist puhkamist esmatähtsaks enne, kui elu meid selleks sunnib. Vähidiagnoos õpetas mulle puhkamise tähtsust.

Palve

Isa Jumal, tänan Sind, et kutsud meid puhkama Sinu ligiolus, mis teeb meid tugevamaks ihu, hinge ja vaimu poolest. Aamen.

Päeva mõtisklus

Puhkus annab uue jõu Jumalat teenida.

Palve tulipunkt

NEED, KES VAJAVAD PUHKUST

Markuse 6:30-34
30Ja apostlid kogunesid Jeesuse juurde ja teatasid talle, mida kõike nad olid teinud ja mida kõike õpetanud.
31Ja Jeesus ütles neile: „Tulge omaette üksildasse paika ja puhake pisut!”, sest tulijaid ja minejaid oli palju ja neil polnud parajat aega süüagi.
32Ja nad lahkusid paadiga üksildasse paika omaette.
33Ent neid nähti minemas ja paljud tundsid nad ära ning jooksid sinna kokku kõigist linnadest ja jõudsid pärale enne neid.
34Ja kui Jeesus astus paadist välja ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist hale, sest nad olid nagu lambad, kellel ei ole karjast, ja ta hakkas neile õpetama paljusid asju.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.