Lootus

Kui mu abikaasat tabas kiirestiarenev dementsus, vajusin masendusse. Olime olnud abielus 27 aastat, kuid nüüd kadusid ühised mälestused olematusse. Võitlesin alguses meeleheite ja vihaga. Miks pidi see meiega juhtuma? Oma palvetes avasin südame Jumala ees ja väljendasin ausalt kõiki oma vastuolulisi tundeid. Palusin abikaasale tervenemist, sest ma ei kujutanud ette, kuidas selle väljakutsega toime tulla. Ühel vaiksel hommikul arvasin kuulvat Jumala häält, mis julgustas mind paluma usku, mitte arusaamist. Vastuste asemel vajasin tegelikult usaldust. Sellest päevast alates hakkasin paluma Jumala ligiolu ja see on mind aidanud usus kasvada. Ma tean, et neile, kes Jumalat armastavad, laseb Jumal kõik tulla heaks (Rm 8:28). Vahel on lõpptulemust raske näha, kuid Jumal on ustav ja viib mind sihile. Mul pole tänaseni kõiki vastuseid, kuid Jumala ligiolu on andnud mulle jõu raskustega toime tulla.