Lein

Lugege Johannese evangeelium 11:32-36

Sest tema viha kestab silmapilgu, aga ta lahkus kogu eluaja; õhtul jääb nutt varaks, kuid hommikul on hõiskamine.

Psalm 30:5
Kui meie poeg, 19-aastane meditsiinitudeng, veeõnnetuses elu kaotas, oli meie valu piiritu ja me vajasime meeleheitlikult vastuseid: miks pidi lõppema noor elu, millel oli nii paljutõotav tulevik? Sõbrad lohutasid ja palvetasid meie eest. Üks perekonnasõber kirjutas oma kirjas: „Kui te küsite, kus oli Jumal selles olukorras, siis olen kindel, et ta nuttis koos teiega.“ Nendes sõnades oli lohutust, sest Jeesus leinas koos Marta ja Maarjaga, kui nende vend Laatsarus suri. (Jh 11:35) Jumal on meie kõrval ja leinab koos meiega. Hiljem otsustasin minna seminari õppima, et mõista paremini Jumalat, kes leinab koos meiega. Mind ordineeriti vaimulikuks ja ma töötasin aastaid pastorina. Mõistsin hästi peresid, keda oli tabanud samasugune kaotus. Poja surmast on möödas 40 aastat. Olen kogenud Jumala armu ja lohutust oma pereliikmete, laste ja koguduse vahendusel. Jumala armastus ja halastus ei muutu kunagi ja ühel päeval kohtun oma pojaga igavikus.

Palve

Isa, tänu Sinu igavese armastuse ja ligiolu eest. Täida meid oma armu ja rahuga, eriti raskustes ja kannatustes. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal nutab koos minuga.

Palve tulipunkt

LAST LEINAVAD VANEMAD

Johannese evangeelium 11:32-36
32Kui nüüd Maarja jõudis sinna, kus oli Jeesus, langes ta teda nähes ta jalge ette maha ja ütles talle: „Issand, kui sina oleksid olnud siin, siis mu vend ei oleks surnud.”
33Kui nüüd Jeesus nägi teda ja temaga kaasa tulnud juute nutmas, ärritus ta vaimus ja võpatas
34ja ütles: „Kuhu te olete ta pannud?” Nad ütlesid talle: „Issand, tule ja vaata!”
35Jeesus nuttis.
36Siis juudid ütlesid: „Vaata, kuidas ta teda armastas!”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.