Elumuutused

Minu välisukse kohal on linnupesa, kuhu on jäänud veel viimane poeg. Teised linnupojad on juba ära lennanud, aga vanalinnud toovad pessa endiselt toitu ja ilmselt püüavad oma viimast järeltulijat lendama sundida. See ei taha õnnestuda, sest kui linnupoeg üle pesaääre alla vaatab, eelistab ta uuesti tuntud paika tagasi pugeda. Tunnen selles linnus ära iseennast. Ka mul on olnud väga raske muutustega kohaneda. Kooliminek, kodust lahkumine, töökoha vahetus, abiellumine ja vanaduspuhkusele jäämine – need muutused tähendasid ebakindlust ja turvatsoonist lahkumist. Tänane kirjakoht kinnitab, et Jumal teeb uusi asju, avab uusi uksi ja annab uusi ülesandeid, et võiksime jagada tema armastust. Kuna Jumal on meie varjupaik, võime teda usaldades tiibu sirutada ja julgelt pesast välja lennata.