Julgustus
Lugege 2. korintlastele 1:3-7
Tema julgustab meid igas meie ahistuses, et me suudaksime julgustada neid, kes on mis tahes ahistuses, julgustusega, millega Jumal meid endid julgustab.
2. korintlastele 1:4
Pärast kolmekümnendat eluaastat hakkasid mind vaevama paanikahood. Psühhiaater diagnoosis mul bipolaarse häire, mis oli ehmatav uudis. Mul polnud kunagi olnud probleeme vaimse tasakaaluga. Tänu õigele ravile ja dieedile sain kriisist üle, kuid küsimused jäid õhku. Kus oli selles olukorras Jumal? Hakkasin enam kirikus käima, Piiblit uurima, palvetama ja koguni palvevastuste päevikut pidama. Hakkasin Jumalat kõige eest tänama (1Ts 5:18). See tõi kaasa vaimuliku kasvu, mille üheks märgiks oli see, et 16 aastat hiljem olin oma hirmudest lõplikult vabaks saanud. Jumal tervendab meid omal viisil. Minu diagnoos on alles, kuid mu hinges valitseb rahu. Minu kõrbeteekond on aidanud mul Jumala kutsele vastata: „Trööstige, trööstige minu rahvast, ütleb teie Jumal.“ (Js 40:1) Kui oleme kogenud Jumala tröösti, siis saame aidata ka teisi nende teekonnal.
Palve
Issand, tänu Sulle tröösti eest, mida vajame. Aita meid jagada seda Sinu armust ka ligimestele. Aamen.
Päeva mõtisklus
Kuidas saan täna kedagi julgustada?
Palve tulipunkt
PSÜHHIAATRID