Usaldus

Lahkusin pisarsilmil hooldekodust, kus mu 89-aastane ema viimaseid elupäevi veetis. Ta kannatas dementsuse all ja polnud kindel, et näen teda uuesti selles elus. Minu abikaasa, anglikaani preester, oli määratud teenima viietunnise teekonna kaugusel asuvas koguduses. Seepärast polnud mul enam võimalik ema igapäevaselt külastada, nagu olin seda varem teinud. See teadmine tegi mulle valu. Ema ei rääkinud enam, kuid tundis mind ära ja puudutas vahel mu juukseid ja kohendas salli. Muretsesin ema hoolduse pärast ja lootsin, et ta mind lõpuni mäletab. Elukoha vahetus tähendas mulle ohvrit, mille tõime kristliku teenimistöö nimel. See nõudis julgust, usku ja usaldust Jumala tõotuste suhtes. Kui viibime armastatud inimestest kaugel, hoolitseb nende eest Jumal. Me võime nad usus usaldada Issanda hoolde.