Märguanne

Lugege Jaakobuse 2:14-17

Kuulge, mu armsad vennad, eks ole Jumal selle maailma vaesed valinud saama usu läbi rikasteks ja pärima kuningriiki, mille ta on tõotanud neile, kes teda armastavad?

Jaakobuse 2:5
Saabusin kirikusse veeavariid likvideerima, aga olukorraga tutvudes selgus, et pean hankima ehituspoest vajalikke materjale. Parklasse keerates jäi mulle silma plakatiga mees, kes palus möödujatelt söögiraha. See on üsna tavaline vaatepilt, seepärast kiirustasin mehest mööda. Poest tagasi tulles nägin teda uuesti, kuid ei pidanud vajalikuks ka seekord peatuda. Kirikusse tagasi jõudes meenus mulle mees miskipärast uuesti ja ma tundsin, et peaksin siiski ligimest aitama. Sõitsin poe juurde tagasi ja leidsin mehe istumas parklas päevinäinud autos. Alustasin vestlust ja andsin talle toidu ostmiseks raha. Mees oli väga tänulik. Mind liigutas mõte, et Jumal pani mulle südamele ühte abivajajat aidata. Olin rahul, et seda märguannet viimaks järgisin ja otsustasin edaspidi olla kaasinimeste vajaduste suhtes tähelepanelikum.

Palve

Taevane Isa, aita meid märgata abivajajaid meie ümber ning anna kaastunnet ja tahet aidata. Jeesuse nimel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kõikjal on võimalusi ligimesi aidata.

Palve tulipunkt

ET OLEKSIME ABIVALMIS

Jaakobuse 2:14-17
14Mu vennad, mis on sellest kasu, kui keegi ütleb: „Mul on usk!”, aga tegusid tal ei ole? Kas see usk suudab teda päästa?
15Kui mõni vend või õde oleks alasti ja neil oleks puudu igapäevasest toidusest
16ning keegi teist ütleks neile: „Minge rahuga! Soojendage end ja sööge kõhud täis!”, aga te ei annaks neile ihu jaoks hädavajalikku - mis oleks sellest kasu?
17Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.