Nutulaul

Lugege Nutulaulud 1:1-7

Kuidas küll istub üksinda see kord nii rahvarohke linn!

Nutulaulud 1:1
Nutulaulud peegeldavad Jeruusalemma allakäiku seoses babüloonlaste sõjakäiguga. Enamik rahvast oli kas tapetud või vangipõlve viidud. Linna oli jäänud väike hulk, kelle olukord oli lootusetu. Umbes sellised tunded valdasid mind siis, kui meie kogudus kaheks jagunes. Paljud liikmed lahkusid vanast hoonest, et asutada eeslinnas uus kirik. Meie vitraažakendega ajaloolises kirikus valitses nüüd kurb vaikus, eriti pühapäevakooli ruumides. Mul oli tunne, nagu oleks Jumal ise lahkunud. Oleksin tahtnud koos Nutulaulude autoriga taga leinata aegu, mil kirik oli täis rõõmsaid inimesi ja laste laulu. Nutulaulude raamat pakub siiski ka väljapääsu, julgustades meid reaalsusele julgelt vastu astuma ja oma valu Jumala ette tooma. Prohvet hüüab: “Vaata, Issand, kuidas mul on kitsas käes!” (Nl 1:20) Pärast ahastust saab ta uue lootuse ja alustab ülesehitust. See on ka minu kogemus. Kannatustega toime tulemiseks tuleb esmalt olukorda tunnistada, oma valu välja valada ja seejärel Jumala ligiolule toetuda. Jumal ei lahku kunagi.

Palve

Jumal, aita meil tuua oma valu Sinu ette. Anna meile julgust oma kaotusi tunnistada ning Sinule loota. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal annab uue lootuse.

Palve tulipunkt

LÕHENENUD KOGUDUSED

Nutulaulud 1:1-7
1Kuidas küll istub üksinda see kord nii rahvarohke linn! Kes rahvaste seas oli suur, on saanud lesknaise sarnaseks. Vürstitar maakondade hulgas peab tegema orjatööd.
2Ta nutab öösel kibedasti, pisarad voolavad tal üle näo. Pole tal trööstijat ühestki armastajast: kõik ta sõbrad on teda petnud, on saanud ta vaenlasteks.
3Juuda on sattunud viletsusse ja ränka orjusesse, ta elab paganate seas ega leia hingamist. Kõik jälitajad saavad ta kätte keset kitsikusi.
4Siioni teed leinavad, et pole pühiks tulijaid. Kõik ta väravad on tühjad, ta preestrid ohkavad. Tema neitsid on kurvad ja tal enesel on kibe käes.
5Tema rõhujad on saanud võimu, tema vaenlastel käib käsi hästi. Sest Issand on toonud talle häda tema paljude üleastumiste pärast. Tema lastel on tulnud minna vangidena vaenlase ees.
6Siioni tütrelt on kõik ta toredus läinud. Tema vürstid on nagu hirved, kes ei leia karjamaad; nad astuvad jõuetult tagaajaja ees.
7Jeruusalemm mõtleb oma viletsuse ja kodutuse päevil kõigile kallistele asjadele, mis tal muistsest ajast on olnud. Et ta rahvas langes vaenlase kätte ja tal ei olnud aitajat, siis näevad vaenlased seda ja naeravad tema lõppu.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.