Meie panus

Lugege Johannese 6:1-14

Kui nüüd Jeesus oma silmad üles tõstis ja nägi palju rahvast enese juurde tulevat, siis ta ütles Filippusele: „Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?” Aga seda ta ütles teda proovile pannes, sest ta teadis küll, mida ta kavatseb teha.

Johannese 6:5-6
Aastaid tagasi aitasin kohalikus kirikus lavastada lastele muusikali, mis rääkis viie tuhande söötmisest. Et imetegu kujutada, mõtlesime välja mõned trikid, mida Jeesus tegelikult ei vajanud. Väike poiss oli valmis ära andma oma tagasihoidliku lõunasöögi – viis leiba ja kaks kala. Jumala Poja kätes jätkus sellest tuhandete toitmiseks ja 12 korvitäit jäi ülegi. Väikesest ohvrist kujunes midagi väga suurt, mispeale hakkas rahvas Jeesusesse suhtuma kui prohvetisse. On selge, et Jeesus tõepoolest muretses oma kuulajaskonna heaolu pärast. Ta tunneb ka meie vajadusi ja tema vägi tuleb appi ka siis, kui olukord näib lootusetu. Me oleme kutsutud olema Kristuse käteks ja jalgadeks selle maailma muutmisel. Mida me saaksime tema käsutusse anda? Kas see võiks olla toiduabi korraldamine, haige külastamine, telefonikõne või vabatahtlik teenimistöö? Kui anname oma osa, muudab Jeesus selle Jumala imeliseks anniks paljudele.

Palve

Armas Jumal, tänu imetegude eest, millest loeme Piiblist. Aita meil tuua oma ohvrid, et saaksid teha imelist tööd selles maailmas. Jeesuse nimel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal kasutab meie panust.

Palve tulipunkt

VABATAHTLIKUD

Johannese 6:1-14
1Pärast seda läks Jeesus teisele poole Galilea ehk Tibeeriase järve.
2Ja temaga läks kaasa suur rahvahulk, sest nad olid näinud tunnustähti, mida ta haigetele tegi.
3Aga Jeesus läks mäele ning istus sinna koos oma jüngritega.
4Ent paasa, juutide püha, oli ligi.
5Kui nüüd Jeesus oma silmad üles tõstis ja nägi palju rahvast enese juurde tulevat, siis ta ütles Filippusele: „Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?”
6Aga seda ta ütles teda proovile pannes, sest ta teadis küll, mida ta kavatseb teha.
7Filippus vastas talle: „Isegi kahesaja teenari eest ostetud leibadest ei jätku neile, et igaüks pisutki saaks.”
8Andreas, üks ta jüngritest, Siimon Peetruse vend, ütles talle:
9„Siin on üks poiss, kellel on viis odraleiba ja kaks kalakest. Kuid mis sellest saab nii paljudele?”
10Jeesus ütles: „Pange inimesed istuma!” Seal paigas oli palju rohtu. Siis istusid nad maha, seal oli arvult umbes viis tuhat meest.
11Jeesus võttis nüüd leivad, tänas Jumalat ja andis neile, kes maas istusid, samuti ka kalakestest, niipalju kui nad tahtsid.
12Aga kui nende kõhud olid täis saanud, ütles Jeesus oma jüngritele: „Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks raisku!”
13Siis kogusid nad viiest odraleivast kokku kaksteist korvitäit palakesi, mis oli sööjatest üle jäänud.
14Kui nüüd rahvas nägi tunnustähte, mille Jeesus oli teinud, ütlesid nad: „Tema on tõesti see prohvet, kes peab tulema maailma.”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.