Hirmud

Kord lapsena koos isaga ehitusplatsil käies läks mu kutsikas kaduma. Otsides kuulsin viimaks ta häält ja leidsin kutsika sügavast august, kuhu ta oli kukkunud. Püüdsin teda välja tõmmata, aga mu käsi oli liiga lühike. Siis tuli isa appi, kes suutis väljasirutatud käega kutsika kaelarihmast kinni haarata. Pühkisin oma päästetud lemmiku porist puhtaks ja kallistasin isa. Mäletan tänaseni toda suvepäeva ja oma hirmu kaotada mulle kallist olendit. Siis uskusin, et mu isa on kõikvõimas ja see usk on mind aidanud ka taevast Isa usaldada. Kui hirmud kipuvad võimust võtma, mind ümbritseb pimedus ja väljapääsu pole näha, siis toetun usule ja teadmisele, et Issanda tugev käsi ulatub mind igas olukorras aitama. Miski ei saa mind temast lahutada.