Karjase hääl

Lugege Johannese 10:14-18

Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.

Johannese 10:27-28
Lambakarjas juhtub vahel, et mõni utt hülgab oma talle. Sellised talled jäävad ellu siis, kui karjane ise nende eest hoolitseb – võtab nad hellalt sülle ja toidab pudelist. Kord otsustasime abikaasaga ühe sellise talle päästa ja võtsime enda juurde koju. Koju tulles kuulsime teda alati rõõmsalt häälitsemas ja meile ukse juurde vastu jooksmas. Kui lammas suureks kasvab, viiakse ta karja juurde tagasi, kuid eriline side hoolitsejaga ei katke. Kui lammas kuuleb tuttavat häält, jookseb ta kohe kohale ning ülejäänud kari järgneb talle. See aitab mõista Hea Karjase sõnu: “Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle.” Need, kelle saatuseks on olnud olla selline hüljatud tall, võivad olla kindlad, et Jumal hoolib igast inimesest. Kui paneme tähele tema kutset ja sellele järgneme, juhime ka teisi Jumala armastuse juurde.

Palve

Hea Issand, aita tähele panna Sinu häält, mõista Sinu tahet ja järgida Sind. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kuidas kuulen Jumala häält?

Palve tulipunkt

ET VASTAKSIME JUMALA KUTSELE

Johannese 10:14-18
14Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind,
15nõnda nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste eest.
16Ja mul on veel lambaid, kes ei ole sellest tarast, neidki pean ma juhtima; ja nad kuulevad minu häält ning siis on üks kari ja üks karjane.
17Isa armastab mind seepärast, et ma annan oma elu, et seda jälle tagasi võtta.
18Keegi ei võta seda minult, vaid mina ise annan selle omal tahtel. Minul on meelevald seda anda ja minul on meelevald seda jälle võtta. Selle käsu olen ma saanud oma Isalt.”

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.