Kiri

Olin veel teismeline, kui mu isa suri. Mul ei õnnestunud edasi õppida ja vahel polnud piisavalt süüa. Püüdsin sel ajal palvetada ja kirjutasin koguni Jumalale kirja, milles palusin tal minu elu juhtida. Panin kirja ümbrikku, aga unustasin peagi oma naiivsena näiva mõtte. Kas Jumal vastab kirjadele? Kui ma oma kirja aastaid hiljem leidsin, mõistsin kohe, et Jumal oli sellest alati teadlik olnud. Oma elule tagasi vaadates nägin selgelt Jumala ligiolu. Vahel tabavad meid sellised raskused, et me ei suuda isegi palvetada. Siis pole enam oluline, kas räägime, nutame või kirjutame – Jumal mõistab meie vajadusi. Meil tuleb oma koormad Jumalale üle anda ning loobuda nende pärast muretsemisest. Tema suudab lahendada kõik olukorrad omal ajal ja parimal viisil.