Kompass

Ülikooli esimesel kursusel võtsin kursuse “Ellujäämine talvisel maastikul”. Ühel pärastlõunal sõitsime grupiga metsikusse paika, suure järve äärde. Kuna meie teemaks oli suuna määramine kompassi abil, siis jagunesime paaridesse ja pidime kompassi ning lihtsa kaardi abil teisele poole järve kogunemispunkti bussi juurde jõudma. Aega anti kolm tundi, aga õnnetuseks tundis mu kaaslane kompassi minust veel vähem ja me eksisime ära. Peagi läks pimedaks ja bussijuht otsustas meile tulede ja signaaliga märku anda. Jõudsime viimaks pärale ja meil oli väga piinlik ülejäänud grupi ees, keda lasime oodata. Ma ei saanudki kompassi kasutamist õieti selgeks, aga aastaid hiljem leidsin teistsuguse kompassi – Pühakirja. Lugemisplaani kasutades hakkasin lugema ja uurima Piiblit, mis on olnud targaks teejuhiks igapäevastes otsustes ja mille abil loodan jõuda eesmärgile nii selles elus kui igavikus. Vaimulik tarkus muudab meie elu imeliseks seikluseks.