Advendiaja neljas pühapäev

Lugege Luuka 2:15-20

Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.

Luuka 2:19
Mõtlesin Maarja tunnetele, kui pärast pikka sünnitust minu vastsündinud tütar viimaks mu kätel uinus ja suur vend väikest õde esmakordselt süles hoidis. Kui imeliselt oleme loodud! Inimlapse sünd on suur ime, mis pakub imelisi hetki. Võib vaid oletada, mida mõtles noor ema Maarja tol pühal ööl. Väljas oli kuulda karjaste hääli, jeesuslaps, kes tuli inimkonda lunastama, magas sõimes. Mis saab edasi? Kuigi Maarja peast ja südamest käisid läbi vastuolulised mõtted ja tunded, oli ta valmis Jumalat tänama oma erakordselt olulise rolli eest. Kristuse sündi tähistades täidab me südameid aukartus ja me küsime endalt: kuidas saaksime meie tuua valgust ja elu sellesse maailma?

Jennifer Christenson (Wisconsin, USA)

Palve

Armastav Jumal, juhi meie mõtteid jõuluajal ja täida meid Maarja eeskujul lootuse ning aukartusega. Aita meid saada Sulle lähemale. Aamen.

Päeva mõtisklus

Kuidas saan mina tuua sellesse maailma armastust?

Palve tulipunkt

LAPSE SÜNDI OOTAVAD VANEMAD

Luuka 2:15-20
15Ja sündis, kui inglid olid nende juurest ära läinud taevasse, et karjased ütlesid üksteisele: „Läki nüüd Petlemma, et näha saada seda, mis on sündinud, mis Issand on teatanud meile!”
16Ja nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja lapsukese, kes magas sõimes.
17Aga nähes teda teatasid nad sõnumist, mis neile oli räägitud selle lapse kohta.
18Kõik, kes kuulsid, panid seda imeks, mida karjased olid neile kõnelnud.
19Ent Maarja jättis kõik need lood meelde, mõtiskledes nende üle oma südames.
20Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, mis nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud.
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.