Lootus

Lugege Luuka 7:11-17

Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves!

Roomlastele 12:12
Luuka evangeeliumis on lugu sellest, kuidas Jeesus on tunnistajaks oma poja kaotanud lesknaise leinale. Jeesus lohutas naist ja tegi siis midagi sellist, mida keegi ei oodanud – ta äratas poisi surnuist üles. Inimesed olid hämmastuses, kuid see polnud Jeesuse imetegude eesmärk. Lesknaine vajas lootust ja Jeesus täitis selle vajaduse. Kõik inimesed kogevad elus mingeid kaotusi. Me võime kaotada armastatud inimese, meie eesmärgid ja unistused ei pruugi täituda. Mis iganes meiega ka ei juhtuks, Jumalale on see teada. Tema lohutab ja julgustab ning avab meile uued uksed, mis toovad rõõmu tagasi meie ellu. Sarnaselt lesknaisele, kelle ellu tuli uus lootus ja rõõm, võime seda kogeda ka meie.

Palve

Armastav Jumal, kes Sa tunned meie rõõme ja muresid, lohuta ja kinnita meid, et oleksime tugevad usus ja lootuses. Aamen.

Päeva mõtisklus

Jumal annab lootuse.

Palve tulipunkt

LOOTUSE KAOTANUD INIMESED

Luuka 7:11-17
11Ja mõni aeg hiljem läks Jeesus linna, mida hüütakse Nainiks, ja temaga läksid kaasa ta jüngrid ja suur hulk rahvast.
12Aga just siis, kui ta linna väravale lähenes, kanti välja surnut, oma ema ainsat poega, ja ema oli lesk. Ja üsna suur hulk linnarahvast saatis teda.
13Ja kui Issand nägi ema, hakkas tal temast hale ja ta ütles: „Ära nuta enam!”
14Ja ta astus ligi ja puudutas surnuraami, mispeale kandjad jäid seisma. Ja ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, ärka üles!”
15Ja surnu tõusis istuli ja hakkas rääkima. Ja Jeesus andis poja ta emale tagasi.
16Aga kõiki haaras kartus ja nad ülistasid Jumalat ja ütlesid: „Meie seas on tõusnud suur prohvet!” ja „Jumal on tulnud hoolitsema oma rahva eest!”
17Ja see jutt temast levis kogu Juudamaale ja kõikjale ümbruskonda.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.