Uussünd

Lugege Johannese 12:20-29

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.

Psalm 119:105
Kord istutasin oma aeda ühe lille, kuid meie piirkonda tabas tol aastal kuumalaine ja lill kuivas ära. Olin väga üllatunud, kui märkasin mõni aeg hiljem lillel elumärke. Alguses ilmusid rohelised lehed, seejärel pungad ja viimaks oli taim kaetud kaunite õitega. See, mis tundus väliselt surnud, säilitas sisimas elu. Jeesus rääkis jüngritele oma surmast: “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:24) Nii saab see olema ka meiega. Kui lubame oma patusel olemusel surra, saab Jumala arm alustada meis lunastavat tööd. Tema armastus suudab meid kaitsta meeleheite ja kurjade mõtete küüsist ning muuta meie elu viljakaks. Piibel kinnitab, et Jumala sõna valgustab meie eluteed. Koos temaga oleme tugevad ja elame tulemusrikkalt. Kui sureme iseendale, saab Kristus austatud meie läbi.

Navamani Peter (Karnataka, India)

Palve

Hea Jumal, tänu Sinu sõna eest, mis aitab meil saada uueks looduks Kristuses. Aita kuuletuda Sinule, et meie elu kannaks head vilja. Jeesuse nimel. Aamen.

Päeva mõtisklus

Rõõmustan uue elu üle.

Palve tulipunkt

AEDNIKUD

Johannese 12:20-29
20Aga nende seas, kes olid pühadeks üles tulnud Jumalat kummardama, olid mõned kreeklased.
21Need tulid Filippuse juurde, kes oli pärit Galilea Betsaidast, ja palusid teda: „Isand, me tahame Jeesust näha.”
22Filippus tuli ja ütles seda Andreasele. Andreas ja Filippus tulid ja ütlesid seda Jeesusele.
23Aga Jeesus ütles neile: „Tund on tulnud, et Inimese Poeg kirgastataks.
24Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui nisuiva ei lange maasse ega sure, siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.
25Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.
26Kes tahab mind teenida, peab järgnema mulle, ja kus olen mina, sinna saab ka mu teenija. Kes iganes mind teenib, seda austab mu Isa.
27Nüüd on mu hing ehmunud. Ja mida ma ütlen? Kas ma pean ütlema: Isa, päästa mind sellest tunnist? Kuid ma olen juba astunud sellesse tundi.
28Isa, kirgasta oma nime!” Siis tuli hääl taevast: „Ma olen kirgastanud ja kirgastan veel.”
29Rahvahulk, kes seisis ja kuulis, arvas, et kõu müristas; aga teised ütlesid: „Ingel rääkis temaga.”
Loe Piibel.net lehel

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.