Kindel usk

Lugege Psalm 112:1-10

Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige. Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.

Psalm 112:6-7
Läksin korralisse tervisekontrolli ega osanud midagi kahtlustada. Paraku sain järgmisel päeval kõne ja mind kutsuti uusi analüüse tegema. Pärast mitmeid uuringuid kinnitati mulle vähkkasvaja diagnoos. Selline ebameeldiv sõnum paneb meist igaüht küsima: “Miks on see mind tabanud? Millega olen selle ära teeninud?” Mõne aja möödudes meie küsimus muutub: “Issand, kus oled Sina selles olukorras?” Kui me seejärel meeleheitesse ei lange, hakkame nägema kõikjal Jumala ligiolu ning jagame seda ka teistega. Jumalale on meie elupäevad teada, kuid meie asi on neid kasutada tema auks – nii mõtete, sõnade kui tegudega. Kui valime igas olukorras Jumala tahte täitmise, siis võime kogeda hingerahu ning suudame jagada head sõnumit kaasinimestele.

Palve

Taevane Isa, kui saame halbu uudiseid, siis kinnita meie südant ja anna usku, mis ei kõigu. Aamen.

Päeva mõtisklus

Panen täna tähele Jumala ligiolu.

Palve tulipunkt

ET TEEKSIME JUMALA TAHTMIST

Psalm 112:1-10
1Halleluuja! Õnnis on mees, kes kardab Issandat, kellele väga meeldivad ta käsud.
2Võimsaks saab tema seeme maa peal, õiglaste sugu õnnistatakse.
3Vara ja rikkus on tema kojas ja tema õigus püsib ikka.
4Pimeduses tõuseb õiglastele valgus, armuline ja halastav ja õige.
5Õnnis on mees, kes on armuline ja annab laenuks, kes oma asju ajab õigluses.
6Sest ta ei kõigu iialgi; igaveseks mälestuseks jääb õige.
7Ei ta karda õnnetuse sõnumit, tema süda on kindel, ta loodab Issanda peale.
8Tema süda on toetatud, ta ei karda, kuni ta viimaks parastab oma vaenlasi.
9Ta jagab välja rikkalikult ja annab vaestele; tema õigus püsib ikka, tema sarv on kõrgel au sees.
10Õel näeb seda ja saab pahaseks, ta kiristab hambaid ja nõrkeb. Õelate igatsused lähevad tühja.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.