Jeesuse kutse

Minu tütar, kes on eriharidusega meditsiiniõde, hoolitseb päevakodus teiste hulgas ühe sügava puudega poisi eest. Last toidetakse vooliku kaudu, ta ei saa iseseisvalt liikuda ja rääkida. Tütar vastutab poisi eluks vajaliku tehnika korrasoleku eest ja viib ta ilusa ilma korral mänguväljakule teiste laste sekka. Laste käitumine poisi suhtes on väga kõnekas. Kord andis üks neist talle oma mänguasja, teine kord tuli üks tüdruk oma lemmikraamatuga ja luges sealt poisile ette, vahel tahavad lapsed lihtsalt poisiga mängida. Tänast kirjakohta lugedes meenuvad mulle alati tütre kirjeldused, mis näitavad, kuidas me peaksime „saama laste sarnaseks“. Me peaksime isiklikud huvid kõrvale jätma ja andma teistele, midagi vastu ootamata.