Maa sool

¹Aga kui Jeesus nägi rahvahulki, läks ta üles mäele ja istus sinna maha, ja kui jüngrid olid tema ümber kogunenud,
²avas ta oma suu ja õpetas neid:
³„Õndsad on need, kes on vaimus vaesed, sest nende päralt on taevariik.
⁴Õndsad on kurvad, sest neid lohutatakse.
⁵Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.
⁶Õndsad on need, kellel on nälg ja janu õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.
⁷Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse.
⁸Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.
⁹Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.
¹⁰Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.
¹¹Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse.
¹²Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid.
¹³Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata.
¹⁴Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas.
¹⁵Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele.
¹⁶Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.