Juured

Lugege 1. Moosese raamat 37:12-28

…olles juurdunud ja ülesehitatud temas ning kinnitatud usus, nõnda nagu teid on õpetatud, ja olge ülevoolavad tänus.

Koloslastele 2:7
Külvasin aeda papaiapuu seemneid ja üks puu läks kiiresti kasvama. Paraku ründasid seda kahjurid ja osa lehti kuivas ära. Mu isa teadis, mida teha – ta lõikas istiku ülemise osa maha ja allesjäänud tüvest võrsusid uued lehed. Tänu juurestikule jäi puu ellu. Kui meid tabavad elus raskused, on oluline olla juurdunud lootuses. Seda näeme Joosepi loos, kes müüdi orjaks, kannatas laimu tõttu ja sattus vanglasse. Olukord näis täiesti lootusetuna, ometi sai Joosepist Egiptuse asevalitseja (1Ms 41:41). Tema edu üheks põhjuseks oli lootus, mis püsis südames. Ta ei andnud alla, tegi hoolega tööd ja usaldas Jumalat, kes tõi ta ellu viimaks pöörde (1Ms 37:5-9). Ka siis, kui raskused ja probleemid näivad ületamatud, on meil võimalus säilitada lootus. Jumalat usaldades püsib see meie südames igavesti.

Palve

Hea Issand, aita meid alati säilitada lootus ja usaldus Sinu tõotuste vastu. Aamen.

Päeva mõtisklus

Panen oma lootuse Jumalale.

Palve tulipunkt

AEDNIKUD

1. Moosese raamat 37:12-28
12Kord olid ta vennad läinud Sekemisse oma isa karja hoidma.
13Ja Iisrael ütles Joosepile: „Eks ole su vennad Sekemis karja hoidmas? Tule, ma läkitan sind nende juurde!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!”
14Siis ta ütles temale: „Mine ometi vaatama, kas su vendade käsi käib hästi ja kas kari on korras, ja too mulle sõna!” Ta läkitas teda Hebroni orust ja ta tuli Sekemisse.
15Ja üks mees kohtas teda, kui ta oli väljal ümber ekslemas. Ja mees küsis temalt, öeldes: „Mida sa otsid?”
16Ja tema vastas: „Ma otsin oma vendi. Ütle mulle ometi, kus nad karja hoiavad?”
17Ja mees ütles: „Nad on siit edasi läinud, sest ma kuulsin neid ütlevat: Läki Dotanisse!” Ja Joosep läks järele oma vendadele ning leidis nad Dotanis.
18Aga nad nägid teda kaugelt ja enne kui ta jõudis nende juurde, võtsid nad õelalt nõuks ta tappa.
19Nad ütlesid üksteisele: „Näe, sealt tuleb see unenägude sepitseja!
20Tulgem nüüd, tapkem ta ära, visakem ta mõnda kaevu ja öelgem, et kuri loom sõi tema ära! Siis saame näha, mis ta unenäod tähendavad!”
21Kui Ruuben seda kuulis, siis ta tahtis teda nende käest päästa ja ütles: „Ärgem võtkem temalt hinge!”
22Ja Ruuben ütles neile: „Ärge valage verd, visake ta siia kõrbes olevasse kaevu, aga ärge pange oma kätt tema külge!” Sest ta tahtis tema päästa nende käest ja saata tagasi isa juurde.
23Ja kui Joosep tuli oma vendade juurde, siis kiskusid need Joosepil kuue seljast, kirju kuue, mis tal seljas oli,
24ning võtsid ja viskasid ta kaevu; aga kaev oli tühi, selles ei olnud vett.
25Seejärel nad istusid leiba võtma. Ja kui nad oma silmad üles tõstsid ja vaatasid, ennäe, siis tuli ismaeliitide karavan Gileadist. Nende kaamelid kandsid mitmesugust vaiku, palsamit ja lõhnaainest, ja nad olid sellega teel alla Egiptusesse.
26Ja Juuda ütles oma vendadele: „Mis kasu sellest on, kui me tapame oma venna ja katame kinni tema vere?
27Tulge, müüme tema ismaeliitidele, aga meie käed ärgu puudutagu teda, sest ta on meie lihane vend!” Ja ta vennad kuulasid teda.
28Kui siis Midjani mehed, kaupmehed, mööda läksid, tõmbasid nad Joosepi kaevust välja ja müüsid Joosepi kahekümne hõbetüki eest ismaeliitidele; ja need viisid Joosepi Egiptusesse.

Otsid vanemaid postitusi? Vaata arhiivi.