Elutee

Mäletan üht talvist autosõitu mägedes. Maantee viis üle kõrge kuru, kuid lumesadu muutus tugevaks tuisuks. Teed oli vaevu näha, aga meie ees liikus raske veok, mis jättis hangedesse sügavad roopad. Mul ei jäänud muud üle, kui tema jälgedes püsida. Kui eessõitja oleks eksinud, oleksin tema järel järsakust alla sõitnud. Viimaks jõudsime tänu veokile õnnelikult ohtlikust teelõigust üle. Mulle meenus Psalm 119:105: “Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.” Vaimulikus mõttes võib olla õigel teel püsimine sama raske, nagu lumetormis sõitmine. Oleme sageli silmitsi kiusatustega või seisame ristteel, kus tuleb õige valik teha. Tulevik on sageli ebaselge, kuid meil on võimalik toetuda Psalmi 119 tarkadele sõnadele ja lasta Jumala sõnal valgustada meie edasist teekonda. Kui meil on kindel alus, jääme seisma mistahes katsumustes.